Sääl kus voolab Võhandu jõgi

linnu laulud ja sinavad veed.

Sääl kord kevadpäike pruuniks meid tegi,

puude kohin nii armsaks sai meil.

Väikene soov meie rinnus siis tärkas,

oma kodu rajada siin.

Jõe ääres ,kus olen ma sündinud ,

kust kord saatus mind kaugele viind .

Meie südame soov ,nüüd on toitnud

meie unistus täide on läin.

Üle metsistunud õue ja aia,

saed kirved meil üle on näind.

Siia teeme nüüd endale kodu

kus on metsad ,põllud ja niit.

Vara valges ja hilisel õhtul,

ikka meid võite leida te siit.

Vaikne kodu on meil armsaks on saanud ,

sest nii kaunis on looduselt ta.

Põlis tammed ,vahtrad ja kased,

kaunid sirelid ,toomingad ka.

Nende alla kui väsinud heidad,

lahkelt kosutust pakkuvad nad.

Oma päevased muredgi peidad ,

nende alla säält lohutust saad.

Puude kohin kui sosistaks tasa,

ole tugev ja vastu veel pea.

Varsti lõpeb teil raskuste rada,

elu algab siin kaunis ja hea.

Laste kui lastelastest kord tunnete rõõmu,

helgeid päevi näed nendega koos.

Küllap saabub kord päev millal jälle

saatus teile nad tagasi toob.

Olgu kevad ,suvi või sügis

talvel paukuga pakasetaat.

Meie kodu jääb alati kauniks,

temast iial ei lahkuda saa.

Kaunil kevadel puhkevad pungad

õrna rohelust kõikjal siin näed.

Ümberringi kõik loodus on tärganud

kevadlõhna täis orud ja mäed.

Suvel viljapõllud akna all lokkab,

lõo lõõritus äratab mind.

Õhtul toomingal laksutab ööbik,

vaikselt unele hällitab meid.

Saabub sügis ,kuid nukrust ei tunne

jälle kauniks on muutnud kõik.

Kollast ,punast ja pruunikat jume,

puulehtedelt näha siin võib.

Ega talvegi laita siin pole,

valge vaibaga kaetud on maa.

Puud on ehtes ja igal pool

valgel lumel siin liuelda saab.

Oma õnne siin leitsime meie ,

hoida õnne see on meie püüd.

Ei me tööd ega raskusi karda,

sest me käsikäes kõnnime nüüd.

Elu tormid meid tugevaks teind

karmis saatuses karastunud me.

Ei me tööd ega raskusi karda,

ega milleski kohkuma löö.

Meie sõprus ja armastus on kindel kui kaju,

seda rasused murda ei saa.

Sest meil sõprust ja usaldust palju,

mida keegi meilt võtta ei saa.

Sellel kaljul ka rajame kodu,

mis on valgust ja avarust täis .

Et sääl alati õnnes ja rahus

oma päevad nii veeta me võiks.

Armastan oma vanemadid meeletult,õnne ,tervist ja armastust neil ikka veel ja veel.

Like! 7