Majake mere ääres
tunneb alati,et ta on laev,
vaevu randunud.
Igal ööl ta rändama läeb
mööda otsatuid ookeane,
aegu ja avarusi.
Ta ümber triivivad tähed,
ta südames nutab lee,
mida keegi ei läida.
Nagu igatseb peremeest koer,
nii majagi mere ääres
oma kaptenit ootab...
Još nema komentara.
Ostavi komentar, započni diskusiju!