Da li ti se sviđa?

kaunis oled kullake...

Mul tahe anda oma väike panus<br />
<br />
me surutõrde, käärimas kus vein,<br />
<br />
et juua võiks, kes nõrkemas või janus.<br />
<br />
<br />
<br />
Ei murda või meid kurbus ega lein,<br />
<br />
ses kokkuhoius seisab võimas vägi<br />
<br />
ja seista tuleb tormides kui sein.<br />
<br />
<br />
<br />
Ka liivateradest ju koosneb mägi,<br />
<br />
mis tormid, tuuled suunab nende teelt.<br />
<br />
Meist mõnigi ehk seda vahel nägi,<br />
<br />
<br />
<br />
et asi muutus, hoides ühismeelt.<br />
<br />
Ma kokku põimin mõttelennust salme,<br />
<br />
August Pihlak<br />

Õhtu rannal<br />
<br />
Kersti Merilaas<br />
<br />
<br />
<br />
Tasa tuli õhtu merelt randa,<br />
<br />
järel kerged kalalõhnad.<br />
<br />
Kõrkjaist tõusva valge pehme udu<br />
<br />
Eilse päeva surilinaks kudus<br />
<br />
Tõotades und ja rahu anda.<br />
<br />
<br />
<br />
Kummargile valvab hämar taevas<br />
<br />
üle vaikse kaame mere.<br />
<br />
Pühalikult pikas mustas rivis<br />
<br />
astub vette kivi kõrval kivi<br />
<br />
tõsiselt ja küürus nagu vaevas.<br />
<br />
<br />
<br />
Oli päev kui raske koorem kanda.<br />
<br />
Üle õla öeldud sõna<br />
<br />
nagu kirves pea kohal ripub.<br />
<br />
Aga süda ikka jälle kipub<br />
<br />
ennast kinkima ja ära andma.<br />
<br />
<br />
<br />
Kirjutan üht nime märga liiva<br />
<br />
tuhat korda, tuhat korda,<br />
<br />
kuni väsib igatsus ja lõpeb,<br />
<br />
südamest saab jalge ette lõke –<br />
<br />
ja ei ükski kaotus enam riiva.<br />
<br />

Kohvikujutt<br />
<br />
Kevad on. Päikene särab.<br />
Hellitlev tuuleke puhub.<br />
Lõbus on. Tänavakära<br />
mured kõik minema uhub.<br />
Kohvikusse ma astun,<br />
laudades istuvad daamid.<br />
Vadin mind võtab vastu,<br />
tütarlaps laudu kraamib.<br />
Nobedalt käimas on keeled,<br />
kohv indu juurde annab.<br />
Jutt aina jookseb, aeg veereb -<br />
pole neid kuhugi panna.<br />
Tõeline kevad on väljas,<br />
tuul, päike, soojus ja valgus...<br />
Moekad kleidid daamidel seljas,<br />
jutul ei lõppu, ei algust.<br />
<br />
Katre Ligi

KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA<br />
Kui tume veel kauaks ka sinu maa<br />
ja raske su koorem kanda,<br />
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa<br />
su soovide siniranda,<br />
täht süttib ehk taevas su üle veel,<br />
lill tärkab su haua pinnast<br />
ja sinu mõte ja sinu meel<br />
kord tuksub su rahva rinnast —<br />
ja liigub ja loob ja lehvitab<br />
ja kauneid radasid rajab,<br />
su rahva koda see ehitab<br />
ja põlvest põlveni kajab.<br />
Juhan Liiv

kas laev on läinud